Miks interneti kasiinod Eestis populaarsed on?

Hasartmängude ja spordipanustamise populaarsus on iseenesestmõistetav, sest nad võivad tekitada paljudes inimestes sõltuvust ja kui raha on – on nad ka hea viis oma aega kulutada.

Kuid küsimus tekib, miks on just interneti kasiinod nii populaarsed? Kas keskmise Eestlase jaoks ei oleks pigem ahvatlevamad just “päris” kasiinod kus saab tasuta jooke, vahel ka süüa ja näed oma diilerit näost-näkku?

Rääkisime paljude jalgpallile spordipanustajatega ning leidsime kõike populaarsemad põhjused, miks nemad mängivad just internetis (ka kasiinomänge).

1. Netikasiinode kampaaniad ja boonused

Online kasiinod pakuvad masiivseid boonuseid nii liitumisel kui ka pidevate kampaaniate abil. Näiteks Ninja Casino praeguste kampaaniate hulgas on 2,500 eurone fond mis jagatakse 20 mängija vahel sel nädalavahetusel ära, seejärel on ja 250,000 € jackpot ja ka teisi kampaaniaid.

Teised kasiinod nagu Optibet annavad sulle liitudes kuni 1000 € boonust sinu sissemaksele, sadu niiöelda tasuta spinne slottide jaoks, ja ka pokkerisõprade “tasuta raha” boonused on kuni 2,000 euri.

Seega kui soovid pokkerit mängida ja valida on 2,000 euri või nelja tasuta joogi vahel – kumb sulle sobib?

2. Osades mängudes on kodus eelis

Seda tõid välja nii ruletimängijad kui pokkerisõbrad – nimelt ei ole hasartmängurite puhul alati tegu ekspertidega kes igat reeglit või mängujuhust peast mäletavad. Kasiinos istudes aga igasugused abivahendid on keelatud ja isegi oma telefoni ei tohi lauaääres vaadata.

Kodus mängides võid pokkerilauas istuda abistava tabeli või tõenäosuskalkulaatoriga ja saad oma otsuseid oluliselt targemalt vastu võtta. Samamoodi on loodud abistavaid tabeleid ja reegliraamatuid ruleti jaoks ja ka teise mängude puhul võib olla näiteks panustamisstrateegia käsiraamat mis kasuks tuleb.

Ka pokkerimängus on elu ekraanitaga lihtsam. Kui ikka paneb käed värisema kui ässa-pocket käes on ja aeg panuseid tõsta siis lauamängus on see profimängijale ilmselge. Arvutitaga mängides värise kui palju tahad, keegi sellest ei tea.

3. Mugavus

See on üsna suur point eriti väiksemates linnades, kus ei pruugigi olla suurt ja korralikku kasiinot või see on teises linna otsas. Mänguisu ei ole pidev vaid tuleb hoogudena ja hakka siis kell kolm öösel korralikke riideid valmistama ja teise linna otsa seiklema või taksole raha põletama. Istud oma bokserites, võtad vastava kasiinoäpi lahti ja mäng võib alata kasvõi su enda voodist või diivanilt.

Lisaks sellele tulevad mängu ka muud tegurid näiteks mängude valik – suurimates eesti interneti kasiinodes on üle 1,800 erineva mängu mille vahel valida. Sellist valikut ei leia sa ka Eesti kõige suuremas Olympic kasiinos. Lisaks on kõikide internetimängude tootjate kohta küllaga infot, et mis mängudel on majal suurem eelis kui teistel, kuidas nende võidtsüklid välja näevad ja palju muud huvitavat mida on teoreetiliselt võimalik enda jaoks ära kasutada.

4. Turvalisus

Paljud usuvad, et just päris kasiinod on turvalisem ja “kes teab, kes läbi interneti seda tulemust nüüd mõjutama hakkab”. Tõsiasi on aga see, et mänguarendajad ja kasiinod on eraldi ettevõtted ja online kasiino tegelikult seda mängu mitte ühelgi viisil muuta ei saa. Seega kõik on aus ja kui on jackpot näiteks, siis ettevõtte ei saa seda kuidagi skippida, valida kes selle teenib, või teeselda, et seda ei juhtunud – kõik toimub teistes serverites.

Lisaks sellele on kõik interneti kasiinot üsna rangelt reguleeritud Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt ning kasiinolitsentsi saamine ei ole ei odav ega lihtne lõbu. Seega muret, et oma rahad kuskile võltskasiinosse ära kaotada on samuti olematud.

Kui sulle meeldivad hasartmängud siis jäta ka kommentaar meile. Kas eelistad netikasiinosid või pärismaailmas mängida?

<span class="entry-utility-prep entry-utility-prep-cat-links">Posted in</span> Sport | Leave a comment

Tallinna Parimad Jalgpalli Trennid (4 Valikut)

Tallinna parimad jalgpalli trennid

1. JK Tallinna Kalev

Tegemist on Eesti jalgpalliklubiga, kes tegutseb aastast 2002. Klubi on algselt asutatud aastal 1911, kuid erinevatel põhjustel on klubi tegevus vahepeal peatatud. Kõik klubi mängud ja treeningud toimuvad Kalevi keskstaadionil, mis asub Tallinnas Staadioni 8. Mahutab ligikaudu 12000 pealtvaatajat. Võimalik on valida erinevate treeningute vahel nii poistele, kui ka tüdrukutele. Kokkuleppel on võimalik ka täiskasvanutel treenida antud klubis. Kõige noorem grupp on mõeldud 2015. Aastal sündinud lastele, ning tegemist on segagrupiga – antud treening on mõeldud ainult lastele koos vanematega, kes hoiaksid neil silma peal. Tegemist on rohkem sportliku ajaveetmisega, kui treeninguga. Kalevi jalgpalluklubi kasuks räägivad pikad kogemused Eesti jalgpallis ning kvalifitseeritud treenerid, kes on omal alal parimad. Lisaks jalgpallile tehakse noortele ka üldfüüsilisi trenne, vältimaks erinevaid vigastusi, mis võivad vastasel juhul tekkida.

2. JK Nõmme Kalju

Tegemist on Eesti jalgpalliklubiga, kes mängib Eesti Premium liigas, ehk kõige tugevamas liigas. Esindusvõistkond treenib Eestis ning samuti on võistkonnas välismängijaid. Samuti tegeletakse pealekasvuga ning oodatakse trenni 3-12 aastaseid lapsi. Eraldi treeningud on nii tüdrukutele, kui poistele. Trennidesse oodatakse nii algajaid, kellel puudub kogemus jalgpalliga, kuid samas ka neid lapsi, kes kuskil trennis on käinud, aga näiteks elukoha vahetusega ei ole teises klubis enam otstarbekas käia. Suureks plussiks on see, et Nõmme Kaljul on kvaliteetsed treeningtingimused ja kõrgel tasemel treenerid, kes on enamjaolt kõik ka ise mängijakogemusega. Treeningud teeb lapsevanematele veel atraktiivseks asjaolu, et nende trennid toimuvad peaaegu kõigis Tallinna piirkondades. Kui ei ole kindel, kas lapsele antud trenn sobib või mitte, siis sellepärast ei pea muretsema, sest esimene kuu Kalju trennis on tasuta ning siduvat lepingut sõlmima ei pea. Lisainfot treenerite ja gruppide kohta on võimalik leida nende kodulehelt.

3. Põhja-Tallinna JK Volta

Tegemist on Põhja-Tallinna jalgpalliklubiga, mis asutati 2016. Aastal. Tegemist on spordiklubiga, kes soovib oma tegevusega kaasa aidata ühiskonna arengule läbi erinevate treeningute. Trenne pakutakse nii noortele, kui ka täiskasvanutele. Samuti tegeletakse tippspordi edendamisega ning klubi esindusvõistkond näitab järjest paremat mängu. Klubi pea boma suureks eeliseks treeningutel pühendumust ja elustiili väärtustamist. Lastele õpetatakse ausat mängu ja eetikat, mida saab ülekanda ka igapäevasesse käitumisse ja suhtlusesse. Peale selle, et noored saavad trennidest osa võtta ja arendada ennast sportlikult on tegemist ka ühtse kogukonnaga, kuhu kuuluvad erinevad koostööpartnerid ja toetajad ilma kelleta klubi tegevus ei oleks võimalik. Kogu klubi treenerid ja abipersonal on vastavalt haritud, motiveeritud ja hingega asja kallal. Klubi peab väga oluliseks noorte tervislike harjumuste kujunemist ja abistamist selle kujundamisel.

4. FC Ararat

Tegemist on Tallinnas paikneva jalgpalli klubiga kellel on esindusmeeskond ka esiliiga, kuid ei tohi unustada nende suurt panust noorte jalgpalli. Klubil on olemas jalgpallikool, mille üldiseks eesmärgiks on Eestis elevate noorte sportliku eluviisi propageerimine võttes aluseks “fair play” ja eetika normid, mida kõik soovivad, et jälgitaks. Treeningud toimuvad vähemalt kaks korda nädalas ning kogu süsteem on ülesse ehitatud selliset, et sealt oleks võimalik välja kasvada tulevastel tippmängijatel. Kogu plaan on väga hoolikalt ning noorte tervist arvesse võttes ülesse ehitatud. Võrreldes teiste klubidega, kes noortele tervisekontrolli ei paku, siis Araratis on see vähemalt kord aastas kohustuslik, vältimaks südamehaigusi suurtest koormustest. Treeningute kestvus on vahemikus 60-120 minutit ning võrreldes teiste klubidega on peamiseks keeleks vene keel. Klubi treenerid ja abipersonal on kahekeelne, ehk väga edukalt saab trennis viibida, ka siis kui vene keelt ei oska. Samas klubi ise juhib tähelepanu sellele, et Eesti noortel on hea ära õppida vene keel suhtlustasandil, ning Eestis elavatel vene keelt kodukeelena kõnelevatel noortel omandada Eesti keel vähemalt nii palju, et saaks omavahel suhelda.

<span class="entry-utility-prep entry-utility-prep-cat-links">Posted in</span> Jalgpall | Leave a comment

Eesti Parimad Jalgpallurid Läbi Aegade

eesti parimad jalgpallurid läbi aegade

1. Evald Tipner

Sündinud Tallinnas 18.juuli 1947. Mängis Eesti jalgpallikoondises aastatel 1924-1939 ja klubi tasemel aastatel 1921-1941 Tallinna VS Spordi ridades. Tipneri teeb eriliseks see, et ta lõi kõigi aegade esimese omavärava MM-valikturniiril 1933.aastal Rootsi vastu.

Kokku on ta Eestit esindanud 66-s kohtumises väravavahina. Tervel suguvõsal oli tervisega probleeme ning enamjaolt elati vaid neljakümne aastaseks. Kogu probleemi alustalaks olid nõrgad kopsud – ka Evald suri olles kõigest 41-aastane. Tema puhul oli tegemist esimese iseseisvusaja kõige tuntuma jalgpallurina ning tänapäeval korraldatakse ka tema nimelist jalgpalli karikavõistlust.

Suurimateks saavutusteks võib pidada tema puhul, et ta on kaheksa kordne Eesti meister ja kolme kordne Balti meister. Huvitava asjaoluna, ei saa kindlasti ära märkimata jätta ka seda, et ta harrastas jääpalli ning oli selles seitsme kordne Eesti meister.

2. Mart Poom

Sündinud Tallinnas 3. veebruar 1972. Mängis Eesti jalgpallikoondises aastatel 1992-2009 ning esindas Eestit kokku 120-s mängus olles samal ajal ka võistkonna kapten.

Oma mängija karjääri ajal oli tegemist kõige rahvusvaheliselt tuntuma Eestist pärit jalgpalluriga. Rahvusvaheliselt sai ta tuntuks, kui mängis Derby Countys Inglismaa kõrgliigas ning hiljem Sunderlandi võistkonnas ning oma karjääri lõpetas Arsenali meeskonnas. Arsenaliga jõudis ta 2007.a ka UEFA Meistrite liiga finaali, kuid seal tuli kahjuks võtta vastu kaotus. Derby Countys pidas 146 kohtumist, ning 99/00 hooajal valiti ta ka meeskonna parimaks mängijaks. Sunderlandi võistkonda pääses ta laenulepingu alusel, ning aasta hiljem sõlmis ta täislepingu. Sunderlandi ja Derby County omavahelise võitluse teeb huvitavaks see, et Derby County vastu lõi Poom peaga värava. Arsenalis kahjuks väljakule väga ei õnnestunud pääseda ning sai osaleda vaid ühes liiga mängus ning ühes karikamängus. Põhjuseks oli see, et kuna Arsenali näol oli ja on tegemist täielikku tippu kuuluva meeskonnaga, siis Poom oli seal alles kolmas väravavaht, ning jalgpallis väravavahte väga tihti ei vahetata sõltumata nende hetkelisest vormist ja sooritustest.

Peale karjääri lõpetamist alustas Poom treeneritööga ning on alates 2009. Aastat Eesti koondise väravavahtide treener, sama tööd on ta ka teinud Arsenali väravavahtidega. Eesti parimaks jalgpalluriks on teda valitud kuuel erineval korral ning lisaks tunnustatud erinevate preemiatega. Kõige märkimisväärsem neist on ilmselt EOK teenetemärk, mille teenis 2015. Aastal. Poomil on kolm poega, kes samuti tegelevad jalgpalliga. Peale karjääri lõpetamist alustas ta ka raamatu kirjutamisega, ning 2014. Aastal avalikustati raamat “Minu lugu”, mis on tema autobiograafia.

3. Ragnar Klavan

Sündinud Viljandis 30.oktoobril 1985. Mängib Eesti koondises alates 2003. Aastast ning ei ole teada andnud, et sooviks koondise karjääri lõpetada. Eestis ja ka mujal maailmas on populaarne oma legendidele pidada nii öelda lahkumismäng, mis on pidulikum üritus, kui tavaline kohtumine. Lahkumismängud on tavaliselt sõpruskohtumised. Liverpool FC on tuntuim klubi, kus Klavan on mänginud. Eelmiseks tööandjaks oli Augsburg ning ülemineku eest maksti neli koma kaks miljonit inglese naela. Kahe hooajaga sai Klavan Liverpooli ridades kirja 53 mängu ja kaks väravat. Peale Liverpool suundus Klavan mängima Cagliari Calcio võistkonda – võistkonnas alates 17.august 2018. Tegemist on kaheaastase lepinguga ning Liverpoolile tasuti üleminekusumma kaks miljonit inglise naela. Tema puhul on tegemist ka suurima publiku eest mänginud eestlasega – 2013.aastal mängis ta Dortmundi Borussia võistkonna vastu, kui staadionile oli kogunenud pisut üle 80000 pealtvaataja. Antud kohtumise kahjuks Klavan koos Augsburgi võistkonnaga kaotas seisuga 2:4. Hooajal 2017-2018 riputati talle kaela hõbedane meistrite liiga medal Liverpooli ridades – olles sellega esimene eestlane, kellel antud autasu on. Klavan on valitud Eesti aasta parimaks jalgpallurik viis korda.

<span class="entry-utility-prep entry-utility-prep-cat-links">Posted in</span> Jalgpall | Leave a comment

Jalgpalli Reeglid – Kõik Mida Teadma Pead

Jalgpalli mängureeglid otsustab ja paneb paika Rahvusvaheline Jalgpalli nõukogu (IFAB) ja antud reeglid avalikustab Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon tuntud ka nime all FIFA.

jalgpalli reeglid

Mänguväljak peab olema kaetud muru- või kunstkattega ja olema pikkusega vahemikus 90-120 meetrit ning laiusega 45-75 meetrit.

Üldiselt kasutatakse rahvusvahelistes mängudes väljakuid mõõtmetega 100-110 meetrit pikkuses ja 65-75 meetrit laiuses.

Mänguolukorrad, kus pall ületab küljejoone, pannakse see mängu sisseviskega sama koha pealt, kus see ületas joont.

Hea tava näeb ette, et mängijad, kes liiguvad palliga antud punktist mõne meetri võrra edasi, ei karistata ning mängul lastakse jätkuda. Kui pall ületab otsajoone, paneb palli mängu väravavaht, kui auti lõi palli vastas olev meeskond – kui pall läheb auti meeskonna poolt, kelle poolel ollakse antakse vastastele külgjoone ja otsajoone ristumispunktist vabalöök.

Värava mõõtmed

Jalgpallis on värava postide vahe 7 meetrit ja 32 sentimeetrit laiuses ning 2 meetrit ja 44 sentimeetrit kõrguses. Otsajoonest 16 meetri ja 50 sentimeetri kaugusel asetseb karistusala – tegemist on ristküliku kujulise tsooniga, kus on lubatud väravavahil palli mängida käega. Kui peaks juhtuma, et kaitsva meeskonna mängija teeb vea vastasvõistkonnas olevale mängijale karistusala sees, siis määratakse selle eest 11 meetri karistuslöök ehk penalti. Penalti kujutab endast vabalööki 11 meetri kauguselt, kus ründemängija on üks ühele olukorras väravavahiga ning saab ilma kaasmängijate häirimiseta värava peale lüüa. Keskmine penaltite realiseerimise ehk väravaks löömise protsent on 90%~ sõltuvalt võistkondade tugevusastmest ning liigast, kus nad mängivad.

Mänguaeg koosneb kahest 45-minutilisest poolajast.

Kahe poolaja vahel on ka puhkepaus 15 minutit, kus meeskonnad suunduvad riietusruumidesse ning pannakse paika taktika ja mänguskeem järgmiseks poolajaks. Riietusruumis motiveerib treener mängijaid ja samuti proovib anda piisavalt palju head nõu mängu võitmaks. Paljud treenerid annavad mängijatele ka teada vahetustest, mis on plaanitud teasel poolajal. Jalgpalli kohtumises on lubatud mängijaid vahetada kolmel korral, kui tegemist ei ole sõpruskohtumise või mõne muu mitteametliku mänguga. Kui mängija vahetatakse välja, siis teda enam sisse tagasi ei tohi vahetada. Vahetustega saab treener pingi pealt sisse tuua nii öelda värsket verd, kes treeneri lootuste kohaselt saab mängu tuua olukordi, mis realiseeruksid võistkonna võiduga. Vahetusi kasutatakse ka mängijate vahetamiseks vigastuse korral – kui peaks juhtuma, et võistkonnal on kõik kolm vahetust tehtud ja keegi saab vigastada, siis peab vigastatud mängija edasi mängima või on võistkond vähemuses ning väga raskes olukorras. Kõige tavalisem on, et üks kuni kaks vahetust tehakse minutitel 60-65 ja üks vahetus jäätakse tagavaraks vältimaks vähemuses mängimist vigastuse tõttu. Mänguajale võib kohtunik lisada ka lisaminuteid mängu seisakute eest. Mänguseisakuteks on näiteks vahetustele kuluv aeg, vigastused, kohtunikega vaidlemised ning muud mängu peatavad asjaolud. Tavaline praktika on, et kui seisakud praktiliselt puuduvad, siis kohtunik lisaaega ei määra, kuid paljudes mängudes antakse lisaaega kaks kuni kolm minutit. Erandjuhtudel antakse lisaaega ka viis kuni kuus minutit.

Jalgpalli Kohtunikud

Kogu mängu juhib ja hoiab ohjes väljakukohtunik, keda abistavad piirikohtunikud. Rahvusvahelistes mängudes tegutseb väljaku ääres ka neljas kohtunik, kes on otseses suhtluses läbi peakohtuniku audio seadmega. Neljanda kohtuniku ülesandeks on video kordusest üle vaadata olukorrad, ning anda väljakukohtunikule hinnang, kas tegemist oli määruste rikkumisega või mitte. Peamiselt on VAR ehk videokordus kasutusel, kui väljakukohtunik ei ole kindel, kas määrata penalti või kas tegemist oli väravaga. Väga harva kasutatakse VAR-I ka suluseisude määramiseks, kui löödi näiteks värav, kuid tegemist võis olla suluseisuga.

Ühes võistkonnas on 11 mängijat, kellest üks mängija ehk väravavaht võib oma ala sees mängida käega. Kui võistkonnal on vähem, kui 7 mängijat, siis mängu ei ole võimalik alustada ning võistkond saab loobumiskaotuse.

<span class="entry-utility-prep entry-utility-prep-cat-links">Posted in</span> Jalgpall | Leave a comment